- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootjad kaitseta
KOMMENTAAR
Tootja ei julge vastu hakata
Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juht
Toidutööstuste Liidu 2012. aastal liikmete seas läbi viidud uuringust selgus, et 78% firmadest on ebaausate tavadega kokku puutunud. Üle 80% neist aga ei julgenud midagi ette võtta - jaeketi käes on võim ja protsessides on tootjail hirm müügilt välja jääda. Ma ei tea ühtegi firmat, mis oleks täiesti rahul suhetes kaubandustega.
Samas ei ole kriitika tavadesse alati mustvalge, et kett käitub tootja suhtes üleolevalt. Sageli eeldavad eelkõige väiketootjad, et teed toote valmis, viid selle ostujuhi lauale ja nõuad, et seda müüdaks. Nii need asjad kindlasti ei käi ja seda me ka ei eelda, aga ühe osapoole survestamine heale koostööle kaasa ei aita.
Samas seadustega seda valdkonda - tootjate ja müüjate suhteid - reguleerima ei tahaks hakata. See oleks nagu hindade majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kinnitamas käimine. Ega muu aita, kui normaalselt osapoolte vahel tingimusi kokku püüda rääkida ning lepingute läbirääkimisel võrdsete partneritena laua taga olla.
Tootja kardab suurketti
Toidumessil Food Fest 2014 toimunud Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu konverentsil "Koostöö või võimuvõitlus?" nentis Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, et liidu uuringu järgi on 78% vastanud ettevõtetest puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega, kirjutab Äripäeva 4. novembri toidumessi kokku võttev erileht FoodFest.
"Enamik nendest ei ole pärast läbirääkimistelaua tagant lahkumist midagi selles osas ette võtnud. Nii tootjad kui ka tööstused on põhimõtteliselt nurka surutud," ütles Potisepp. Kuna väiketootja ja suurketi jõuvahekorrad erinevad, siis peljatakse letilt maha võtmist.
Eestis kontrollivad 80% toidukaupade jaeturust viis suuremat jaeketti. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) liige Kaul Nurme sõnul võivad suured jaemüüjad oma ostujõuga dikteerida lepingutingimusi, mida saab käsitleda ebaausatena.
Muutunud on ka tootjate-müüjate vahelised suhted - kui varem leppisid pooled kokku tarnitavate kaupade koguses, hinnas ja tarne tingimustes, mis järel tootja tarnis kaubad ja ostja maksis nende eest, siis nüüd on tarnija sunnitud üha rohkem maksma vastutasuks ostja teenuste eest.
MIS ON MIS
Ebaaus kauplemistava
- välditakse või keeldutakse oluliste äritingimuste kirjalikust kokkuleppimisest;- muudetakse tagasiulatuvalt ja ühepoolselt toodete või teenuste kulusid või hindasid;- kantakse põhjendamatu või ebaproportsionaalne risk lepingupartnerile;- katkestatakse tahtlikult tarne- või vastuvõtugraafik, et saada põhjendamatu eelis;- lõpetatakse ühepoolselt ärisuhe ilma teatamata või põhjendamatult lühikese tähtajaga ning ilma objektiivseid põhjuseid esitamata.
Enamlevinud kuritarvitused tarnija-müüja suhetes
1. Kaupleja kulud maksab tarnija - jJaemüüjad püüavad enda kulusid - reklaami-, turundus-, inventari-, üksuste juhtimise kulud - tarnijale üle kanda. Selleks kehtestatakse erinevaid tasusid, näiteks toote müügivalikusse lisamise tasu.
2. Kaupleja riskid maandab tarnija - tTähendab kokku lepitud ostuhinna hilisemat muutmist sõltuvalt müügiedust. Sel juhul kannab müügiprognoosist kõrvalekaldumise kulud tarnija. Selleks määratakse lõplik netohind keerulise süsteemiga - näiteks eri tüüpi preemiad tootluse eest jne
Allikas: Kaul Nurm, Euroopa Komisjon
Rebimine toob ahistavad tingimused.
"Suured ketid konkureerivad küll tarbijate, kuid mitte tarnijate, eriti väikese- ja keskmise suurusega firmade pärast. Nii peavad tarnijad tegema suuri jõupingutusi ja järelandmisi, et kaupluse uksest üldse sisse saada," selgitas Nurm.
See on kaasa toonud uusi nähtusi - näiteks saavad tarnijad arveid näiteks stabiilse koostöö, kaupade turundamise, arvete väljastamise ja ettevõttepeo kulude osalise hüvitamise eest, tõi ta näiteid. Samuti kantakse tema sõnul tarnijale üle osa kaubanduskuludest - reklaami- ja turunduskulud, kaupluse inventarikulud, logistika ja üksikute kaupluste juhtimistega seotud kulud.
Tootjate ja jaemüüjate ebavõrdsed suhted on probleemiks kõikjal Euroopas. Viie aasta taguse uurimuse kohaselt kannatas 84% tarnijatest suurte jaemüügikettide lepingutingimuste rikkumise all - 77% tarnija tooteid ähvardati müügivalikust välja jätta, kui nad ei paku jaemüüjatele põhjendamatuid eeliseid, 63% olid sunnitud leppima arvel esitatud hinna alandamisega veenva põhjuseta ning 60% tarnijatest oli sunnitud tegema makseid, millel polnud tegelikult alust, tõi Nurm näiteid. "Suur jaekett on alati mõjukam kui väiketootja," selgitas Nurm.
TASUB TEADA
Põhjanaabrid ohjavad mainekahjuga.
Soome lõi toidukaupade tööstusest tarbijani jõudmise hindamiseks ja parandamiseks tarneahela jälgimise ühenduse (Finnish Board of Trading Practices in the Food Supply Chain). Seda juhivad tootjaid ja müüjaid ühendavate organisatsioonide esindajad, kelle kaudu väidetavad tarnijale kahjulikud juhtumid arutluse alla võetakse ning juhtumeid käsitletakse anonüümselt.
Konkreetsetest lahenditest Soome Toidukaubanduse Assotsiatsiooni esindaja Janne Koivisto konverentsil avaldada ei soovinud. Küll selgitas ta, et rahalisi karistusi või sanktsioone jõudu kasutanud osapoole suhtes ei kasutata. "Küll on see mainekahju, millega ükski suurfirma riskida ei taha," selgitas ta.
Soome jaeturgu kontrollivad 80% ulatuses kaks ketti - S-Group ja Kesko, milledel vastavalt 46 ja 34% turust.
Vabatahtlikke eetikakoodekseid on rakendatud Belgias, Suurbritannias ja Hispaanias. Samas pole nende tulemused Kaul Nurmi sõnul rahuldavad. "Vabatahtlikkuse häda on see, et hakatakse toimetaba niinimetatud hallidel ehk piirialadel," selgitas ta.
Rohkem on kasu olnud meetmetest, mida liikmesriigiti kasutatud - näiteks on pooltes ELi liikmesriikides keelatud müüa kaupa omahinnast odavamalt.
Kaupmehed muutuste vastu.
Ehkki jõudude ebaühtlane vahekord on teemaks üle euroliidu, loobus Euroopa Komisjon ebavõrdsete suhete reguleerimisest, soovitades selle asemel osapooltel ise vabatahtlikult heades tavades kokku leppida. "Et Euroopa Komisjon reguleerimisest loobus, näitab seda, et kaupmehed on Brüsseli tasandil väga head lobimehed," kommenteeris Nurm. "Komisjon pakkus välja, et kaupmehed ja tootjad töötavad koos välja vabatahtlikud standardid ja kokkuleppeid, millega ettevõtted ja organisatsioonid ühendada saaksid."
Hetkel kuum
Kaul Nurme sõnul on EMSK osalenud Euroopa tasandil mitmetes aruteludes, kus Euroopa Parlamendi tasandil püütakse probleemi lahendada, kuid senised EL-i poolt laekunud juhised on jäänud pigem üldsõnaliseks.
Üks vabatahlikest algatustest on Euroopa Komisjoni loodud toiduainete tarneahela parema toimimise liikumine ehk Supply Chain Initiative, kuhu kuuluvad tootjaid ja kauplejaid ühendavad organisatsioonid ning mida Eestis esindab Eesti Kaupmeeste Liit.
Mullu sügisel käivitunud aktsioon on tänaseks jõudnud saja liikmeni ning tegelenud peamiselt paberimajandusega ning paika saanud tegevuste raamistiku. "Liikumine on aeglane, rahulik," selgitas Eesti Kaupmeeste Liidu juht Marika Merilai. "Raamdokumentides on paika pandud eesmärgid, kui palju riigiti algatusega võiks liituda - näiteks Saksamaal kuus suurtfirmat-kontserni. Eesti ülesanne aga on häid tavasid reklaamida ning neid selgitada ja ettevõtjad nendega kurssi viia."
Enimloetud
2
6
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele